Skip to main content

1,5-3. aatase lapse eeldatavad üldoskused
Eeldatavad üldoskused (mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused;
sotsiaalsed oskused; enesekohased oskused). Üldoskuste kujunemist
toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate
valdkondade sisusid lõimides
Mänguoskused. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus
omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja
soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
1,5-3. aastane laps:
-tunneb huvi mänguliste tegevuste vastu;
-mängib lühikest aega iseseisvalt täiskasvanu läheduses;
-laob klotse üksteise peale täiskasvanu abiga, avab ja sulgeb karpe,
lükib paelale esemeid; veab ja lükkab mänguasju;
-mängib lihtsamaid motoorseid mänge;
-alustab ise tuttavaid mänge ning läheb kaasa teiste alustatud
mängudega;
— jäljendab varasemaid kogemusi lihtsamas matkimismängus (nt katab
lauda, toidab nukku, koputab mänguhaamriga vastu seina).

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse
– taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada
teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad
tunnetusoskuste arengu alusel.

1,5-3. aastane laps:
-huvitub lihtsamatest planeeritud ja ettenäidatud tegevustest;
-tegutseb lühiajaliselt ilma täiskasvanu osaluseta;
-saab aru lihtsatest korraldustest ja täidab neid;
-jälgib lühemat (teatri)etendust, loovtegevust vmt.

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda,
tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas
üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

1,5-3. aastane laps:
-lepib ema/isa eemalolekuga lasteaias olemise ajal;
-jälgib teisi lapsi, tegutseb nendega kõrvuti;
-suhtleb nii laste kui ka täiskasvanuga;
-õpib mängima ja tegutsema omaette;
-kasutab sõnu “palun”, “tänan”, “ aitäh”, “tere”, “head aega”
täiskasvanu eeskujul;
-tunneb ära emotsioonid: rõõm ja kurbus, nii enda kui kaaslaste puhul
ning reageerib neile vastavalt (nt lohutab kurba või haiget saanud
kaaslast, naerab ja rõõmustab koos heatujulise kaaslasega);

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja
teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
1,5-3. aastane laps:
— avab ja sulgeb veekraani; Peseb ja kuivatab käsi ja nägu koos
täiskasvanu abiga;
— harjutab ise söömist lusika ja kahvliga. Oskab juua tassist;
— tunneb huvi riietumise vastu, proovides riideid selga panna ja ära
võtta;
— täiskasvanu abiga nuuskab/pühib nina taskurätti;
— leiab oma voodi ja istekoha lauas;
— tunneb ära isiklikud hügieenitarbed (nt käterätik, kamm) ning kasutab
üksnes neid.

4.1. Lapse arengu eeldatavd tulemused valdkonniti (mina ja keskkond,
keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine)

Valdkond mina ja keskkond
Sotsiaalne keskkond, tehiskeskkond
Teab oma eesnime, reageerib oma nimele.
Tunneb pildilt ära oma pereliikmed (ema,isa, õde,vend).
Nimetab lasteaia maja osasid (aken, uks, sein, põrand) ja
sisustusesemed (nt. laud, tool, voodi, kapp, riiul) ja osutab nendele.

Nimetab ja tunneb kodumasinaid (nt. külmkapp, pesumasin, televiisor,
triikraud, veekeetja).
Nimetab ja tunneb erinevaid aiatööriistasid (nt labidas, reha,
muruniiduk, murutraktor).
Nimetab ja tunneb sõidukeid (nt buss, rong, lennuk, laev, kopp,
traktor).
Tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja nimetab selle värvid.

Tervis ja selle väärtustamine. Tervisekasvatus lastehoius on protsess
ning eesmärk on kujundada laste positiivset suhtumist tervisesse ja
soodustada tervisliku käitumismudeli kujunemist, tegevused on
järjepidevad ning igapäevane osa õppe- ja kasvatustööst.
Näitab ja nimetab erinevaid kehaosasid nt. pea, kael, kõht, selg, (käsi-
käed), (jalg — jalad); näo osad (kulm — kulmud, juuksed, silm-silmad,
ninal, põsk — põsed, kõrv-kõrvad).
Nimetab ja näitab suu osasid — keel, hambad, huuled. Näitab ja
nimetab õueriideid ja-jalanõusid (nt jope, müts, püksid, kindad, sokid,
kampsun, dressid, kleit, kummikud, saapad).
Tunneb ja nimetab igapäevasemaid toiduaineid: (nt kartul, kapsas,
porgand, sibul, tomat, kurk, õun, pirn, piim, leib, sai).
Teab hammaste hooldamise vahendeid (nt hambahari, hambapasta).
Õpib ohte märkama ja teadvustama ning ohuolukorda vältima nt
kiikumine tooliga, ronimine toolil, laual, hüppamine mööbliesemetel
(nt. voodil), teravad esemed: kahvel, nuga, käärid; jääpurikad;
põletusoht: põlev küünal.

Looduskeskkond
Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest.
Märkab, kuulab ja tunneb ära erinevaid loodushääli (linnu- ja
loomahääled, helid ümbritsevast keskkonnast).
Teeb lihtsamaid loodusvaatlusi lasteaia õuealal või lähipiirkonnas
erinevatel aastaaegadel.
Leiab täiskasvanu abiga mänguasjade seast, pildilt, loodusest ja
nimetab tuntumad loomad (nt karu, siil, lehm, siga, lammas, koer, kass,
hiir, orav) ja linnud (nt rasvatihane, leevike, toonekurg, kana,kukk).
Matkib loomade häälitsusi.
Vaatleb talviseid aialinde lastehoiu õuealal.
Leiab täiskasvanu abiga pildilt, loodusest tuntumaid putukaid (nt
lepatriinu, sipelgas, mesilane, kärbes) ja nimetab neid.
Leiab täiskasvanu abiga pildilt, looduses vihmaussi, konna, tigu,
ämbliku.
Märkab looduses ja oskab nimetada ilmastikunähtuseid (nt. vihm,
päike, äike, lumi, tuisk, vikerkaar).
Matkib täiskasvanu eeskujul liigutuste ja häälega erinevaid
ilmastikunähtusi (vihmasadu, tuul).
Oskab osutamise korral nimetada muru, lille, puud, kivi.

Valdkond keel ja kõne

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 1,5–2-aastane laps
Suhtleb täiskasvanuga, esemetega tegutsemise käigus.
Kasutab suhtlemisel mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos
üksikute sõnadega.
Vaatab pildiraamatut. Osutab raamatus pildile või üksiku sõna
ütlemisega pildi kohta.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2–3-aastane laps
Suhtleb 1-2 sõnaliste lausetega.
Vastab täiskasvanu küsimustele mis? kes? kus? mida teeb? ühe- või
kahesõnalise ütlusega.
Kasutab suheldes mitte-verbaalseid vahendeid (osutamist) koos
sõnadega.
Loeb peast või kordab järele 1-2-realist luuletust.
Kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt
vormistamata 1-2-sõnalisi lauseid (nt Miku õue st. Miku tahab õue
minna).
Ühendab nimisõna tegusõnaga.
Väljendab kahe sõnaga omandisuhet.
Vaatab pildiraamatut. Osutab raamatus pildile ja nimetab pildil oleva
eseme, kujutise.

Kuulab eakohaseid jutukesi ja laule.

Valdkond matemaatika
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2–3- aastane laps
Asetab esemeid sisse, välja, peale.
Leiab teise samasuguse eseme etteantud esemete hulgast.
Nimetab, näitab põhivärve (kollane, punane, sinine ja roheline).
Osutab esemetele, mida on üks ja mida on palju.
Nimetab esemetes erinevusi (suur — väike).
Leiab etteantud kujundite seast samasuguse kujundi (ring, ruut,
kolmnurk).

Valdkond kunst
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 1,5–2-aastane laps
Tunneb rõõmu paberile kritseldamisest.
Kasutab täiskasvanu abiga näpuvärve. Juhendamisel teeb
näpuvärvidega paberile erineva suunaga sirgeid, kaarjaid jne jooni.
Moodustab täiskasvanu abiga erinevaid vorme liivast, lumest vms.
Veeretab, mudib, tükeldab ja venitab voolimismassi.
Kritseldab pliiatsitega paberile.
Kortsutab täiskavanu abiga pehmet paberit ning rebib paberist tükke.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2–3-aastane laps
Osaleb meelsasti kunstitegevustes.
Veeretab, mudib,tükeldab ja venitab voolimismassi.
Teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid.
Vormib liivakooke.
Kritseldab pliiatsitega, rasvakriitidega paberil. Kritseldab ringikujulisi
jooni ning kattuvaid sirgjooni.
Harjutab õiget pliiatsihoidu.
Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu.
Vajutab jäljendeid.
Kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ning rebib paberist tükke.
Katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid objekte ja liimib
kujundeid.
Kaunistab ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid.

Valdkond muusika
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 1,5–3-aastane laps
Kuulab ja jälgib õpetaja laulu. Püüab õpetajaga kaasa laulda.
Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (nt
paigal-tammumine, keerutamine üksikult, lehvitamine, käte peitmine
selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine).

Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika iseloomule.
Tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast.
Mängib õpetaja ettenäitamisel lihtsamaid löökpille.
Mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil
(plaksutab, patsutab rütmi kaasa).

Valdkond liikumine
Tunneb rõõmu aktiivsest kehalisest tegevusest.
Liigub õpetaja juhendamisel ohutult.
Mängib koos juhendaja ning kaaslastega kõnni- ja jooksumänge.
Sobitab juhendaja abil lihtsat liikumist muusika saatel.

1,5-2 aastane laps
Ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste.
Säilitab kõndides ja joostes sihi.
Hüpitab palli käes, jälgib selle liikumist.
Veeretab palli.
Matkib juhendaja liigutusi ja liikumist

2-3 aastane laps
Oskab liikuda otse edasi ja tagurpidi — selg ees.
Kõnnib piiratul pinnal. Kõnnib üle takistuse.

Oskab hüpata koosjalgadega kohapeal ja edasi liikudes matkides jänese
või konna hüppeid.
Harjutab päkkadel kõndi. Viskab ja veeretab palli, lööb seisvat palli
jalaga. Jookseb veereva vahendi (palli, rõnga) järel.
Roomab koordineeritult käte ja jalgade abiga.
Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi.
Kõnnib paaris.
Istub kelgul, hoiab tasakaalu nõlvakust laskumisel.